Doktor magister!

Täna möödus täpselt aasta, kui ma sain oma magistritöö juhendajalt töö tagasi ja telefoni tuli sõnum – „See on nüüd valmis :)“. Seejärel jäi natuke veel aega ja 28 mai (tänu taevale, et siin maailmas on inimestel ka mälu – TÄNAN!) sai prillid ninal pulti astutud ja töö kaitstud. Sellele järgnes üks meeleolukas koosviibimine sõpradega, tänu kellele ma üldse nii kaugele jõudsin! Sügav kummardus veelkord ka A-le.

Minu magistritöö eesmärk oli võrdlevalt uurida Eestis ja Soomes töötavate Eesti noorarstide töö ja eluga rahulolu ning sellega seotud tegureid; vaadelda noorarstide organisatsioonipõhist enesehinnangut, kolleegide ja lähedaste toetuse tunnetamist, organisatsioonilise õigluse tajumist ning töö ja pere konflikti. Lisaks soovisin välja selgitada Eesti noorarstide välismaale tööle siirdumise peamisi motiive.

Antud uuring on üks esimesi Eestis, mis tõestas, et arstide tööga rahulolul ja migratsioonil on märksa rohkem põhjusi, kui pelgalt suurem palk. Minu uuring tõestas ilmekalt suuri erinevusi noorarstide hinnangutes oma töö ja eluga rahulolule. Soomes töötavad Eesti noorarstid olid oma töö ja eluga tunduvalt rohkem rahul kui nende Eestis töötavad kolleegid. On selge, et nii jätkates tervishoiutöötajate, eelkõige noorarstide lahkumine Eestist jätkub.

Nüüd aasta möödudes on seis ikka sama, käib mingi tants ja jama digiretsepti ümber, mis kindlasti on vajalik ja kasulik aga selle rakendamine on jätnud küll väga tumeda aura enda ümber hõljuma ning uutest residentuuri kohtadest ja nende tegelikust vajaminevast arvust puudub ikka ülevaade, ei olda kuskile jõutud abiarsti süsteemiga ning noorarstidel ei pruugi Eestis tööd üldse ollagi. Mis saab meie Haigekassast ning üleüldse jõuti ju alles nüüd siis ka (üllatus-üllatus!) otsusele et, meie praegune tervishoiu rahastamissüsteem ei ole pikas perspektiivis üldse elujõuline ning vajaks elus püsimiseks muudatusi näiteks maksusüsteemis, sest praegu ju kasutavad haigekassa süsteemi kõik, aga sinna raha teenib vaid pool Eesti elanikkonnast.

Olen siin juba mõned ajad nuputanud mida ma sügisest edasi tegema hakkan ja kindlasti oleks huvitav tervishoiusektori uuringutega jätkata, sest käesolev uuring keskendus vaid arstkonna ühele segmendile ning nende töö ja eluga rahulolu mõjutavatele teguritele. Siit ka mõned mõtted ja ehk oleks lähitulevikus aeg asuda ka kuskile doktorantuuri, kuid praegu on need ideed veel väga toored.