That spins my head around

Kui pikka aega ühte ja sama asja järjepanu teha, kaotab see oma võlu. Mäletan, kui sügisel nii külmaks läks ja rattaga enam palju sõita ei saanud tundus ujumine taas nii lahe - piisas isegi vaid kujutlusest, kuidas ma liuglen helesinises basseinivees, aknast päiksekiired valgustamas vett, et tekitada mõnusaid külmavärinaid. Talv Maie käe all andis palju jälle juurde ja hea meel on ka, et sain tutvustada seda toredat ala natuke ka heale sõbrale. Ujumine on hea mõtete koondamiseks ja koorelahutajana, kuid nüüd vajan ma natuke tuult, et pähe pidama jäänud ämblikuvõrgud laiali puhuda ja uusi värskeid ideid asemele saada. Kolmapäevast algab rattahooaeg!

Vahepeal oli üks postitus...

Mina mäletan seda!

Protea were named after Proteus, the son of Poseidon

Hei! Seniks kuni Patagoonia pildid siia ilmuvad jagan veel oma mälestusi sügisesest Lõuna Aafrika reisist. Nimelt külastasime sealset pärli, Cape Town'is asuvat Kirstenbosch'i botaanikaaeda, kus oli parasjagu imeline ekspositsioon proteadest. Sain sealt ka kolm seemet kaasa ja nüüd siis kevade saabudes Eestis külvasin need potti. Idanemine pidi aega võtma 1-3 kuud ja nende kasvatamine olema natuke raskem, kui meile rohkem tuttavate potilillede puhul aga eks aeg näitab.

Need viie jäätise inimesed suudavad teinekord nii ära väsitada, ärritavad alguses, siis ei jaksa lihtsalt enam neid kuulata ja lõpuks on neist kahju...

A Happy Place