Aeg kipub lendama, kiiremini kui tänapäeval nende tormide nimed vahetuvad, isegi sellest ei saa ma aru, miks enne olid kõik tormid naiste nimedega ja nüüd on siin Patrikud, Oliverid ja muud vennad? Igatahes kõigega ei jõua päris sammu pidada, kuid sellel on ka oma võlu - välja saab selekteeritud oluliseim ja inimesed, kes mind ümbritsevad on kalleimad.Kultuuriaasta sai läbi, olen selle üle ülimalt tänulik, mida ma selle aja jooksul õppisin ja inimeste üle, kellega tänu Kultuuripealinnale kohtusin.
Aastavahetuse veedan nagu juba väikseks traditsiooniks saanud Vaasas - ma lausa jumaldan siin haiglas töötamist, tundsin seda jälle täna öösel lausa nii, et kohe külmavärinad jooksid üle selja - see on sama tunne, kui keegi, kellese sa armunud oled sinust õrnalt puudutades mööda läheb. :)
