Sinne ei tulla farkuissa ja lenkkareissa

Eile õhtul ja täna hommikul oli juba õhus sügise hõngu, õnneks päevad on aga küll veel suve täitsa täis. Siin on isegi veel maasikaid, ajastus on mul see aasta päris hea olnud, Eesti parim maasika aeg, siis siia ja ei tea, kas edasi Lappi...

Täna käisin peale tööd jälle rannas, vesi on ikka nii mõnusalt soe, et supleks seal nagu väike laps ja välja ei tulekski, ehk homme saab jälle. Täna tegin siin meie koduküla ümber paarisaja kilomeetrise ringi, külastasin naaberlinna ja nautisin niisama autosõitu.


Siin olles sai nüüd siis ka Elamumessil ära käia, olen seda juba ammu tahtnud aga ükski aasta ei ole õnnestunud, isegi siis, kui see Vaasas oli, juhtus kuidagi nii, et ma olin sel ajal just ära. Imesta ja vaata, kuidas inimesed armastavad ikka kõik koos ja rõõmsalt ühist elu elada, või siis on soomlased tõesti nii viisakad, et ei vaata kõrvalmaja aknast sisse, või ei häiri see, et oma kodumaja hoovi vaatab terve korrusmaja 1000 akent uudishimust põlevate silmadega... Ja igati mõistlik tundub veel neile selle eest natuke suuremat raha maksta. Meeldis aga see, et valgust ja aknaid oli palju. :)

Starting from zero got nothing to lose

Elu keerleb siis nüüd kodust natuke eemal, samas olen ma siin viimaste aastate jooksul nii palju aega veetnud, et see armas Vaasa linnake on ka juba täitsa kodune koht. Siin on toredad sõbrad, meri ja haigla, kus ma võiks töötada kuni pensionipõlveni...

Tallinnast on alati kahju lahkuda, kuid kui juba siin olla, siis aeg lendab sellise kiirusega, et 75% plaanitust jääb tegemata. Üleeile käisime avastamas Vaasast kirdesse jäävaid paiku. Rannik on siin ikka imeilus, vaatamata sellele, et siin ei ole pikki liivarandu on siinsed lahesopid ja miljonid saarekesed hingematvalt ilusad ja pea igal kaldal võiks elada või siis vähemalt suvekodu terassil päikeseloojangut imetleda.

Lisaks maasikatele leiab siin metsasalust ka selliseid tüdrukuid.

Täna on plaan minna vaatama, kuida siis see Asuntomessu välja näeb, nimelt on nad sel aastal selle Kokkolasse püsti pannud, mis on siit natuke üle 100km. Võtan fotoka ka kaasa , siis näete, kuidas moderne soomlane elab :)

Aga veel enne äratulekut Tallinnast oli mul selline tore päev, et hommikul vara läksime purjekas Kajsamooriga merele Krusensteinile vastu ja siis päeval õnnestus ka selle iluduse pardal ära käia.

Homme on uus päev!

Lähen homme siis autoga sõitma.

I got a fast car
I want a ticket to anywhere
Maybe I can get somewhere
I don't have to drive too far
Just 'cross the border and into the city
City lights lay out before me
And I had a feeling that I belonged

Siin on kõike maa ja ilm - sellest rohkem ju olla ei saa!

Mis maa see on, mis saab mind kinni hoida,
Ja millega ta seda teeb ei tea.
Ta ju ei kata mind, ta ju ei toida,
Kuid ometigi endaga mind veab.

Mõlemad on suure väega lood... aga samas erinevad nagu must ja valge koer...