Este tango es para vos!

Guanakod, laamad, lambad ja muud loomad

Imekombel oli meie viimase patagoonia õhtu algus täiesti tuulevaikne. Ära näinud pampade ja liustike ääretud ääred, tuli ka kõik kätte saadud lambad ära süüa - nüüd ma tean, et minu hambad suudavad ära jahvatada ühe õhtuga pool lammast ja kuna meie hotell oli suht allamäge ei tundunud ka mingeid takistusi olevat. Nälg oli ka suur, sest päev oli täis matkamist, et jõuda Uppsala liustiku äärele.

Edasi nähtut ei anna enam sõnades kirjeldada, seda ilu, rahu ja võimsust!

Meie nähtud Lõuna-Patagoonia jäämasiiv on oma suuruselt maailmas kolmas, peale Gröönimaad ja Antartikat. Uppsala liustik on ilusaim, suurim ja põnevam osa sellest jääväljast, mis hõlmab kokku enda all 870 ruutkilomeetrist ala ja selle pikkus on 60 km.

- Kraaps!

Lisan ka ühe päikselisema pildi? Siin on lisaks kõvadele tuultele ka päikest ning iga päeva jaoks oma vikerkaar. Kuna ilm on siin nii muutlik ja kogu aeg kuskil sajab ning kuskil paistab päike, siis ilusaid ja selgete värvitriipudega rammusaid vikerkaari näeb siin tihti. Perito Moreno liustik:

Unistused täituvad ootamatult!

Ühtäkki meenus mulle umbes 6-7nda klassi geograafia tund, kus õppisime liustikke, siis tundus sellel kunagi käimine täiesti ilmvõimatu või isegi selle nägemine oma silmaga! Nüüd siis on üks elu unistusi, kui imeväel täitunud.

Perito Moreno liustik on kogu oma ilus 180 meetrit kõrge, sellest 100 vee all ja 40-80 meetrit ülevalpool veepiiri, lisaks on ta 30km pikk ja 4km lai!

Ja kõike seda siin vaadates paneb imestada, et oleme samal laiuskraadil, kui London! Ulme! Üks ulmeline asi on veel argentinlaste söömine. See, et inimestele sai meeldib olen ma ennegi aru saanud aga nende öised liha söömingud!!! Nimelt kohalike õhtusöömaaeg algab kuskil 9-10-11 ja ega siin alla 300 grammise lihatüki väga saa. Kui nüüd aus olla siis liha meeldib mulle väga ja nemad oskavad siin seda imehästi grillida ja ma olen ikka nii umbes 400 grammiseid tükke tellinud ning sinna juurde kohalik vein - kuigi tulen just söömast võiks alustada juba uuesti!

- Kraaps!

Ring ümber!

Et kondorid lennata saaks peab tuul puhuma 20-30m/s aga, et mina vabalt tuulele toetuda saaksin on vaja 70-90m/s.

- Kraaps!

Torres del Paine

Magallanes'i väin sai uuritud ja ületatud suht kuivalt siin eelnevatel päevadel aga täna tundub, et kohe-kohe oleme läbimärjad ja õhtul carmolise sokid jalas sooja teki all.

Puerto Natales, kohalik värvikirev ja idülliline kaluriküla selja taga suundume Bernardo O'Higgins'i ja Torres del Paine rahvusparkide poole. Meid ümbritsevad Andide lumised tipud, vaated on lummavad ja tuulevaikses nurgas päike soojendab põske. Meri samas möllab selles tuules nii, et natuke on isegi hirm, et kas see paadike uppuma ei kipu? Panused on igatahes tehtud, kes selles jäises vees kaugemale ujub.

Tuvisid siin ei ole, ainult haned ja kondorid ning meie!




Vaade meie hotelli aknast:




Õhtune jalutuskäik:




...palju rohkem vaja ei olegi.

Patagoonia valge kuld & kondori lend

3 miljonit lammast ja 300000 inimest - pole ime, et tihti siin ei kohtu inimestega. Aga kulla sära on küll!

See võiks ju olla imeline olla kondor siinsete lagendike kohal ja lasta end tuulel lihtsalt kanda. Igatahes on nad Magellan'i laev uuesti üles ehitanud, et me saaks täpse aimu, kuidas ja millega ta siia lendles.

Metsavahel kohtab imelikke inimesi siiani ja järgmiselt pildilt on ka seletus nende mudasele välimusele, sest siin on otsustanud jõed üleujutusi korraldada ja hirmsaid mudahunnikuid kohale kanda.

- Posted using BlogPress from my iPhone

Ääretu ääretus!

Mõned inimesed tunnevad suurt vajadust ronida kõige kõrgemate mägede otsa, mulle meeldib neid ka alt vaadata! Võimsad on nad ikka küll!

Mõuns on siin all vaadata, kus on ilus suve lõpp, et seal üleval kõrgel on lumi ja jää ning pakane paugub!

Vahepeal saabusid jõulud, sest oleme kuskile kõrgemale jõudnud lumi tuli meil maha!

Bussid on siin nagu musta notsu kaardimäng, igas bussis on üks koht puudu aga piletid müüakse ikka sinna. Õnnetu on see, kellele pole tooli.

Taevas särab päike ja elegantselt hõljuvad sinisel taustal Navitrolla pilved ning silmapiiril ei ole ühtegi puud, maja, mitte miskit kõrgemat, kui ettevaatlikult turritavad rohupuhmad. Võrratu Patagoonia stepi ääretus! :)

Alustasime oma matka Tulemaalt üles põhja poole Argentiina maanteed nr 3 kaudu. See on kogu oma ilus 3079 km pikk pluss lisaks u 500 km lõik Tšiilis, sest Argentiinal puudub maismaapiir Tulemaaga. Vahepalaks veel nii palju, et Tulemaalt Alaskale maismaad kaudu on 17848 km.

Tšiili piirile on meid põllumajandusminister isiklikult tervitama tulnud, suundume teravmägede poole. Teepeal palju autosid ei ole, küll aga terved suguvõsad suurnandusid. Teeäärtes on guanakosid ja miljoneid lambaid.

Täna ainuke inglise keelt kõnelev inimene, keda kohtasime oli meie bussi praamile laadiv töömees, kui me Magallanes'i väina ületasime. Ei ole kõige lihtsam umbkeelsena reisida, siin tuleb hispaania keele oskamine ikka kasuks küll. Loomaarstidel oleks vast lihtsam, sest neil puudub igapäevaselt ühine keel oma patsientidega... ja eks sellega ole ka anestesioloogina natuke kokku puututud, sest tuleb päris sageli ette patsiente, kes kogu tõde ei taha ära rääkida.

Aga kallistusi kodustele saab siit saata vikerkaare kaudu, neid on siin palju ja ulatuvad maailma teise otsa! Peremees ootab kitselt raha, sulane temalt liha!

Päeva jooksul loodus palju muutunud ei ole, see ääretu ääretus hakkab kõhedust tekitama.





- Posted using BlogPress from my iPhone

Maailma teine äär!

Maailma siinpoolne lõpp on nähtud, erineb see teisest otsast selle poolest, et siin võib üks inimene vaid ühe kala püüda päevas! Põhjus on vist selles, et siin on pingviine ja merilõvisid rohkem, kes kõik kalu tahavad, kui põhjapool kala söövaid inimesi...? Kuigi omega rasvad on teada tuntud kasulikud asjad.

Rasvaga käitutakse siin hoopis teisiti, nimelt olevat kohalikud hõimud elanud siinses sub-antarktilises kliimas aastatuhandeid alasti, määrides end vaid hülgerasvaga! Siis aga saabus inimene ja jumalasõna Euroopast ning treenis ka kohaliku väärikalt end cucci ja mucciga katma!

Loodus on siin imeline ja Ushuaia tarkusesõna ütleb meile, et kes esimesena bussi saab, võib valida paremad kohad!

- Posted using BlogPress from my iPhone

Edasi enam ei saa! :)

Tierra del Fuego - maailma lõpp, täpsemalt Ushuaia. Natuke edasi on küll veel Antartika aga seekord me sinna ei lähe!

Kui siin ringi vaadata siis suurim segadus on ikkagi Falklandi saartega, kellele need kuuluvad, sest siin on igal pool ja kõigil kaartidel need Argentiina lipu all, usun, et kui kuninganna seda teaks saadaks ta jälle oma mehed sõjaretkele. Tundub, et tal on mingid täiesti omad mõtted nende saartega, või on tal lammaste kasvatamiseks tõesti oma saarel liiga vähe ruumi? Igatahes on ta sinna kogunud 700000 lammast! Väike Prints võiks kaasas olla, seda loeks praegu hea meelega...

Jumalik on see loodus siin!

- Posted using BlogPress from my iPhone

Location:De La Estancia,Ushuaia,Argentina

Buenos Aires

Alfonso saatis Silvia! Pirukad ja saiakesed maitsevad siinses hilissügiseses briisis imehästi. Taevas on pilvitult sinine ja inimesed naeratavad.

Väike mure on õhtusöögiga, kuna seda saab kuskil kell 10...11 õhtul, meil kell siis ju juba varahommik, vaatab kuidas sellisel ajal lehma kints maitseb...

Vaikselt hakkavad pilved taevasse kogunema ja meid on toodud surnuaeda, Evita paistab palju väiksem, äkki oli see roosa maja see, mis ta rõdul suuremaks tegi!?

Kuna Carmen tahtis hirmsalt karaoket laulda, tõime ta õhtuks teatrisse, vaatame Evita filmi ja puhume mõnusat juttu - vaikselt hakkab uni peale tikkuma.

Enne kui päris magama minna, siis kõik, kes kunagi Argentinasse peaks sattuma vahetage raha kohe, kui võimalus tekib, sest muidu võib see täiesti ületamatuks ettevõtmiseks osutuda! Kolmteist kvartalit, kaks kohvikut, üks restoran, ilmatult suured ja maitsvad grill-lihad, Argentiina parimad veinid ja raha ikka ei saanud. Aaa ja jääkohv ka, mis maitseb kui kohvikannu pesuvesi! Kuid üllatuste linnale kohaselt ei lasta meid siiski niisama minema, vaid saateks võlutakse veel üks imeline klaverikontsert :)

Kirikust läbi minnes avasime veel ühe kunstinäituse, sain toreda ideenipi oma järgmiseks maaliks, mis siis tuleb Argentiina ainetel ja ongi aeg see päev lõppenuks kuulutada.

- Posted using BlogPress from my iPhone

Alfonso ootab!

Aga enne, kui ta meile lennujaamas naeratada saab oleme me ilusti nagu silgud reas brittide raudlinnus ja naudime päikseloojangut! Mis te arvate, mida meile õhtusöögiks pakutakse - loomulikult fish&chips ;) ei jõua ära oodata millal Margaret käruga minuni jõuab! Loodan, et John toob veini ka!

Selgus veel, et britid veini ei joo, vähemalt enne mitte, kui väljas päris pimedaks on läinud ja võileiva alla panevad nad joonlauad - kas neil on kaaluprobleemid???

Siis meenus mulle, et tuleb välja uurida millal on Aigustibluus ja Haapsalus hotell selleks ajaks broneerida, et mitte jääda kormoranide nokkida ja vastu hommikut kipub siis ka juba külmaks minema ning ämblikud...

Igatahes oleme me kuskil ja lennuki parema poole akendest ei tohi välja vaadata, pidid olema mingid sõjaväe lennud... korraks piilusin, miskit ei näinud... :(

Hommikuks oli igatahes kolmeteistkümnest tunnist kaheksa kadunud ja päike väljas.

- Posted using BlogPress from my iPhone

Este tango es para vos!

Stars shining up above me!

Ma igaks juhuks tänan tähti ka!

You know how the time flies...

Smiling people and blue sky!

Et asi huvitavam tunduks otsustasin töö ja puhkuse kokku panna nii, et kui on puhkus puhub väljas tuul ja on mõned plusskraadid ning töö ajal paistab väljas päike ning taevas on sinisemast sinisem!Plaan on igatahes selline, et Buenos Airesesse kohale jõudes ei tohiks kohe sellel linnal lasta väga meeldima hakata ja seetõttu lendame peale väikest tutvusreisi, ohtrat veini ja luksuslikku söömingut ning kosutava ööune järel edasi kargesse Ushuaiasse, mis on maailma kõige lõunapoolsem linn.

Igastahes pingviinid liustikud ja Tulemaa sisustavad meil seal pea kaks nädalat.

Paar pilti meid ees ootavast:

Kelk on mul kaasas, et ka siis tagasiteel kui El Calafates peatume ja külastame maailmas veel ainukesena kasvavaid liustikke ka ühe sõidu teha.

Igatahes matkamist tuleb palju ja pärast on hea nädalake BAs veel loengusaalis istudes jalgu puhata!

"Esialgse tõlgenduse kohaselt asutakse kapten Granti jälgi otsima Patagoonia rannikult. Otsingud ei anna tulemusi, misjärel tõlgendab Paganel dokumenti uuel viisil ning soovitab kapten Granti otsida Austraalia rannikult." - Kas ma peaks ka järgmise sihtkohana Austraalia valima?

Naistepäev

Paar minutit enne naistepäeva algas selle tähistamine! :)
Huraa!

- Posted using BlogPress from my iPhone

Kunstisaalis

Minu maaliõpetaja Zair Zeilanov on pannud oma õpilaste töödest Salme kultuurikeskusesse üles näituse, millest nopitud pärli ka siia postitan. :)

Georges Méliès

Täna õnnestus ära näha "Hugo Cabret' leiutis", mis on väga südamlik film ja kaunis kummardus filmiajaloole ning filmimaagile.
Kino on ikka võimas! :)