Patrick Wolf - The City

Siin Vaasas on päike muudkui paistnud ja paistnud, vägisi tuleb suve tunne peale ja igatsus - praegu kihutaks trammiga läbi suvise Tallinna :)
Täna öösel sai tehtud üks kiire trett Tamperele ja seal ei olnud üldse nii tore - taevast tuli mingit kohutavat jääd, et isegi auto esiklaas kattus sellega, nii et tuli mitmed korrad auto peatada ja lihtsalt tuuleklaas puhtaks kraapida. Armsasse Vaasa aga tagasi jõudes päike juba tõusis ja kõik oli taas ilus :)

Elektrisinine elu

Viimase nädala suurim mure oli eestlastele, et mis on juhtunud Evelyn Sepaga aga mina küsiks hoopis, mis on juhtunud Mari-Leenuga... Ammu ei ole ühtegi uut lugu tulnud... Meenus selline pala :)

"Just because you can't say something doesn't mean you don't want to. You can want to very much. You can be with a person and be happy with them and not love them. And you can love somebody and not want to be with them. You don't need to love someone to want them. Now that's frustrating, when what your brain tells you you want and what you actually want don't match up. It's exhausting. And, well, its complicated. But that's life. And life... sucks."

Grey's Anatomy - George O'Malley

Leidsin sellise mõtte viimaseaja lemmik seriaalist...kui meie haiglaelu üle viskab, siis on hea vahepeal vaadata, mis Ameerikamaal toimub või siis lihtsalt lennukisse istuda ja korraks üle lahe käia – ootan väga juba sealasete sõpradega kohtumist – viimati nägin neid Venezuelas ja sellest on juba nii kaua aega möödas, et päevituski hakkab kaduma.

Nii, terve igavik on möödas sellest ajast, kui viimati siia midagi postitasin...Kindlasti on oma osa selles Venezuela reisil, kus lihtsalt enamuse ajast olime täiesti levitud, isegi mobiil ei püüdnud ühtegi operaatorit kinni, internetist rääkimata...oli ääretult hea aeg oma mõtete ja elu korrastamiseks - kuidgi, kui nüüd veelkord küsida, et kas pusle jooksis kokku, siis kindlasti mitte. Ja tõenäoliselt ei toimu see nii pea... Aga Venezuelast nii palju, et nagu ma arvasin enne reisi saab seal just loodus selleks, mida pensionipõlves meenutada...uskumatud - pilve-, vihmametsad, savannid, mäed, kõrb - mida kõike ja just see uskumatu lopsakus. Reisi highlight oli kindlasti matk Angel Fallsi, maailma kõrgeima joa juurde, mis algas tunnise lennureisiga ja jätkus siis viietunnise mootorpaadi sõiduga mägedesse. Ööbimine joa all võrkkiigedes...

Kurb oli aga see, et Hugo on riigis ümberkorraldusi teinud ning Tahmanägu ja tema rantso on riigistatud ning sellet kunagisest hiilgusest nüüd riigitööliste käe all ei ole palju midagi järgi jäänud. PS! Et see mainimata jää - bensiin... 70 liitrit, mis mahub ka minu väikse auto paaki, Eestis makstes 70

€, läheb seal maksma 7 bolivari, ehk musta turu kursi järgi 1$ Aastavahetus aga, oli see kord uhke, sai jälle smoking selga pandud ja kikilips ette seotud ning siis peenelt Estonias Eurot ja kultuuriaastat tervitatud. Sellele kõigele järgnes aasta esimesel päeval uusaasta kontsert ning seiklus uutel radadel, mis ma olen kindel, et kõik kokku annab selleks aastaks suuna kätte... Doris Kareva on paar rida paberile pannud:

Kõik, mida vajad tuleb su juurde ühel või teisel varjatud kujul. Kui tunned ta ära, saab ta su omaks. Kõik, mida tahad, tuleb su juurde, tunneb su ära ja saab sinu osaks. Hinga, loe kümneni. Hind selgub hiljem.

"Kes maksab?"

Siis saabus Tallinnasse kevad, mina tundsin seda, olin ma armunud või oli see narkoosigaas aga pühapäeval ta tuli, õnneks ma ei olnud ainuke.
Tarkusereri olen kogunud nii palju, et tean nüüd:

Valu grammatika: süda-söe ei kääna, ei pööra, vaid muljub aeglaselt tuhaks, mis hõljub, hõljub, haihtub ja kaob. Ja enam ei ole vahet. Tumm ajunatuke taob: ma tahan tahta su tahet.

Tahta, või mitte aga sai mul ka jälle üks uus ring sellele maailmale peale tehtud, seekord siis šhampuse ja krõbedate katruliviiludega. Kaktused on veel elus, suuremad päris tublid ja sügisel külvatud istutasin nüüd ringi, kuid mingi kole haigus on neid murdmas, vaatamata viimase külvi halvale idanemisprotsendile, kipuvad ka olemasolevad mädenema. Paistab, et haigus on lausa silmaga tabatav...valged laigud mullal...Homme uurin ma igatahes välja, et kas uuesti ümber istutamine võiks nad päästa või jääb loota vaid jumala armule, sest just nädal tagasi ma nad pikeerisin ja see on surmade arvu suuresti tõstnud. Lõpuks postitan veel siia ühe mõtte Väikse printsi raamatust: "





Inimestel pole enam aega midagi tundma õppida. Nad ostavad kõiki asju valmis kujul kaupmeeste käest. Ja kuna ei ole kaupmehi, kes sõpru müüksid, siis polegi inimestel enam sõpru." Mul õnneks on toredad sõbrad! :)