Vaade Malaisiale 40 kõrguselt - Canopy walk at jungle!
Sabah võrreldes Sarawakiga tundub, kuidagi trööstitum ja vaesem. See aga ei tähenda, et inimesed siis õnnetumad paistaksid, toidud halvemad ja ilm külmem oleks. Õhtul kujunes kohe meie turulkäik väga produktiivseks, lisaks toredatele fotodele sai ka imehead nuudlisuppi - minu arust oli see maailma parim, võib-olla oli oma osa ka värskel õhul ja turu virr-varril ning tädi südamlikul pilgul, kui ta meile seda suppi tegi, aga igatahes maitses see suurepäraselt. Proovisime ka igatsorti kohalikke pirukaid, grillitud kana sabasi ja kalmaare aga need ei olnud pooltki nii head ja kalmaarid olin sunnitud isegi kohalikele kassidele andma. Õhtu lõpetuseks oleks ma saanud endale peaaegu uue soengu, kuid otsustasin selle eksperimendi kaasreisijate tungival soovil siiski edasi lükata.
Järgmist päeva ja Kinabalu parki sõitu ootasime kõik innukalt, kuid kogu need kaks järgnevat päeva olid suht suur pettumus - loomulikult matkata sai, aga giid lonkis pigem meie taga sellise näoga, et äkki me tõesti tahaks juba lahkuda, öömaja oli natuke hirmutav, kuid kohalik linnake see eest oma II MS mälestusmärgi, linna keskväljakule püstitatud kapsa, porgandi ja seene skulptuuridega ning kohe tervituseks grillitavate kana sabade, meeletu kapsa ja puuviljaturuga oli päris lahe seiklus. Turult otsustasime osta lisaks kõikidele tuntud ja maitstud puuviljade ka durjani - mis haiseb nagu sitamaja aga vaatamata lõhnale maitseb nagu tavaline seebitaoline puuvili! Vähemalt nüüd see ka proovitud.
Eile ja täna laseme end natuke hellitada kohalikus resoortspaas massaažide, basseinivee ja Lõuna-Hiina mere lainetega, et siis jaksaks ilusti edasi puhata.
Külma tuult ja pikka meelt!
- Posted using BlogPress from my iPhone
