Earth Hour 2011 30sec version

Pangas istudes sai mulle selgeks, et homme õhtul on mul tund aega tuled kustus, aga see, kas Eesti vajab tuumaenergiat jäi veel lahtiseks.

Tahan piiritut taevast, saada baleriiniks seal - Kõrvalhüpe

Muutmata kujul ma hoian neid alles...kui unistada julgesin...iga võimalus mult mõistuse viis...



Et siis täna uhkelt passiga panka astudes istusin toolile ja ootasin oma järjekorda, kui susside sahinal astus valge hiir oma laua taha... "Ma ei taha mõeldagi, et nr 157 hakkaks vilkuma tema tablool", kuid just täpselt nii see juhtus...peitsin passi taskusse ja suundusin laua äärde...istusime vaikides... Mina olin kaotanud...võtsin passi ja samal hetkel ka tuli naeratus kalanäo asemele (nad vist harjutavad neid kuskil koolitusel). Sain kõik asjad aetud ja ka tänatud, et oma passi seekord kaasa võtsin...ma ei hakanud enam suuremat rahuldust talle pakkuma, et see maksis mulle 50 euri...

Henkilöllisyystodistus

Ma ei ole ammu nii palju vihastanud ja kohe nii vihane olnud, kui kolmapäeval siin toredas Soome pangas nimega Nordea - isegi, kui ma olen mõelnud, et oma panka vahetades võiks selleks uueks saada ka Eestis Nordea, siis nüüd olen ma kindel, et EI!

Nimelt keeldus seal laua taga kalanäoga istuv memm mind teenindamast, kuna mul ei olnud passi kaasas...te mõtlete nüüd, et loll, loomulikult ei tee nad seda ilma isikut tõendava dokumendita, siis eksite, mul oli kaasas ju minu uhke ja ilus Eesti ID-kaart. Aga see sellele konterirotile ei sobinud, nõudis passi ja kuna mul seda ei olnud siis palus mul lahkuda...aga kuna väljas ei olnud just kõige parem kevadilm ja mul aega oli, istusin seal edasi. Teadsin, et see võitlus on juba ette kaotatud, kuid palusin siiski veel ka kontori juhatajal ka läbi astuda ja oma kalanägu mulle näidata. Ma polnud ammu olnud nii marus, et see halvas isegi mu mõtlemisvõimet natuke, hiljem sealt puhisedes ja turtsudes ära minnes, mõtlesin, et oleks veel võinud oma aega sisustada neilt kirjaliku määruse palumisega, mis neil just ainult minu passi näitamisega naeratuse näole tooks... Ja miks ma siis nii vihane olin, sellepärast, et kõik teised ajasid seal oma asju juhilubade, KELA kaartide ja muidu vanaema kirjutatud volitustega.

Närve käisin aga rahustamas McDonaldsis ja suure vihaga sai ka paar just mitte väga vajalikku aga see-eest ilusat asja ostetud.

Nüüd ootan, aga et DHLi lennuk mu passi ära tooks ja ma korra veel seda halli hiirt külastada saaksin. Natuke kummaline see Tallinn - Vaasa reis neil on, aga loodan siiski lubatud 24 tunni peale.

Nagu näha 12 ja 13 rida annab teada, et mu pass on Vaasas! Huraa! Jõuan veel siis ka panka, sest ega heaoluühiskonna inimesed ju reedel väga kaua ei tööta...

Friday, March 25, 2011 Location Time

13 Arrived at Delivery Facility in VAASA - FINLAND VAASA - FINLAND 13:34

12 Arrived at Sort Facility VAASA - FINLAND VAASA - FINLAND 13:34

11 Departed Facility in TURKU - FINLAND TURKU - FINLAND 09:38

10 Processed at TURKU - FINLAND TURKU - FINLAND 08:37

9 Arrived at Sort Facility TURKU - FINLAND TURKU - FINLAND 08:12

8 Departed Facility in LEIPZIG - GERMANY LEIPZIG - GERMANY 05:10

7 Processed at LEIPZIG - GERMANY LEIPZIG - GERMANY 01:12

Thursday, March 24, 2011 Location Time

6 Arrived at Sort Facility LEIPZIG - GERMANY LEIPZIG - GERMANY 23:13

5 Departed Facility in HELSINKI - FINLAND HELSINKI - FINLAND 22:05

4 Transferred through HELSINKI - FINLAND HELSINKI - FINLAND 20:20

3 Departed Facility in TALLINN - ESTONIA TALLINN - ESTONIA 18:38

2 Processed at TALLINN - ESTONIA TALLINN - ESTONIA 17:56

1 Shipment picked up TALLINN - ESTONIA 11:20

Räägi inimestega!

Olles siin just kurtnud, et see elu on siin väljas nii värvitu ja kevad ei tule, ega tule - tutvustas sõber mulle toredat kunstnikku. Saage ka tuttavaks: Anna Merilo

Kus on kevad!

Hetkeks juba tuli tunne, et kevad on käes, kuid see kipub tasahilju hääbuma, kui arvestada püsivaid miinuskraade ja pildil ilutsevat värvitust... No ok, natuke sinist ja pruuni on...Aga roheline, kollane, punane, värvilistest liblikatest rääkimatagi?

Selle kevade kõige suurem emotsioon on siiani aga tulnud minuni läbi Kultuuripealinna :) Nimelt eelmisel neljapäeval oli Estonia kontserdisaalis üks Tallinn 2011 muusikaprogrammi tähtsündmusi, Erkki-Sven Tüüri uue teose “Ärkamine” esiettekanne helilooja autorikontserdil. Muusika on peamiselt eesti luulele tuginedes kirjutatud ja see tegi südame veel eriti soojaks. Pealkirigi on lihtne eesti sõna, kuid see aga tähendab nii ärkamist looduses kui ka vaimus. (teinekord ka opitoas :) ) Loodan, et ma jõuan selle kevade ikka ära oodata.

Imeline ärkvelolek selge taeva sügav rahu tuleb tasa sinu sisse see mis sõnusse ei mahu

Doris Kareva

Tegelikult just kuulsin, et mingeid märke see ilm siin juba ilmutab...nimelt MUPO on lume ja jää alt välja sulanud ja asunud jälle ühistranspordis jäneseid püüdma, et siis on need koletud jäävallid siiski juba sulama hakanud ja MUPO mahub oma bussidega tee äärde. Meenub ka seik täna koju sõites, et ma ei saanudki trammijuhti mängida, sestab et on minu tänava jääroopad nii madalad, et tuli natuke autol rooli keerata. Lisaks ka uudiseid kaktusepõllult :) Suured ja vanad kaktused olen ma nüüd talvekorterist välja viinud, on nad nüüd sooja päikese käes ja panin neile ka lisaks ühe lambi, et nad ikka kiiremini ja paremates tingimustes kasvama hakkaksid. Äratuseks said nad ka ühe sooja dušši, millega ka talvetolm maha sai. Kui kunagi õues peaks soojaks minema siis viin nad ikka suveks välja kasvuhoonesse. Hakkasin ka eelmine kevad külvatud kaktuseid soojast titemajast võõrutama, võtsin neilt soojendusmati alt ära ja istutasin nad laiali pottidesse - plaan ka nemad suvel välja viia. Näevad nad juba päris kaktuste näoga välja: ja siis sügisene külv: Paar taime on ka ellu jäänud ja istutasin nad järjekordselt ümber...Kardan, et mullas on siiski liiga vähe liiva ja ei ole piisavalt õhuline...oleks pidanud sellele paar päeva tagasi mõtlema. Loodan, et neile see siiski meeldib ja nad selle üle elavad.

Kallis Eesti Vabariik

Täna sattusin jälle lugema allolevat artiklit... Nüüd peale valimisi...

Kallis Eesti Vabariik, kirjutan Sulle, sest rääkida on Sinuga kuidagi raske. Mõnikord tundub, nagu Sind ei olekski kodus. Sa oled kuidagi nii kaugeks jäänud.

Liisi Ojamaa - Delfi

Müstika!

Kas te kujutate ette, et veel enne, kui minu 80 aastane vanaema sündinud oli toimus maailma suurlinnade ilusalongides selline mukkimine ja viilimine mida ei oska arvatagi. Nimelt Kultuuripelinn tõi meieni sellise fantastse ürituse, nagu "Tummfilmid tõstavad häält" ja selle raames käisin vaatamas supertorehead 1029 aasta filmi INIMENE FILMIKAAMERAGA (Nõukogude Venemaa 1929, rež: Dziga Vertov), mida peetakse üheks tähtsamaks avangardfilmiks läbi aegade. Filmis näidatakse üht Moskva 1929 aasta tüüpilist päeva koidust loojanguni, kuid mitte lihtsalt realsust salvestades vaid seda muutes võimalustega, mida kaamera ja kino talle on andnud, lisades sinna palju kujundeid mida meil ei ole igapäevaelus võimalik näha.

Teine film, mida ma vaatamas käisin oli TABU (USA 1930, rež: Friedrich Wilhelm Murnau) seal jättis aga kustumatu mulje muusikat tegev tõeline maailmalavade gigant Konono No 1 Kongo Demokraatlikust Vabariigist. Bänd viljeleb Bazombo trance music stiili, mis on tuletatud bändile aluse pannud likembe mängija ja rekkajuhi Mawangu Mingiedi kuuluvusest Bazombo etnilisse gruppi. Oma likembe ansambli jaoks adopteeris ta Zombo rituaalse muusika, mida mängiti algselt elevandi kihvadest tehtud puhkpillide orkestri poolt. Igastahes tagusid nad 84 minutit järjepanu oma pille ja see oli tore, aeg-ajalt jäi küll mulje, et nad ei lase filmist end palju häirida aga tulemus oli hea.

Esimene ime!

Kevad on käes! Selles olen ma nüüd kindel, sest mul esimene kaktus õitseb! Lood küll päris lillelised ei ole, kui õit võrrelda sellega, mis ta olema peaks aga tähtis on minu jaoks ikkagi see, et ta õitseb! :)

Lugu on nimelt selles, et meie külm talv ei mõjunud mitte vaid minu vannitoale halvasti vaid avastasin ka kuu tagasi, et üks kaktus on külma tõttu kannatada saanud. Nimelt just see, praegu õitsev iludus, Cintia knizei, olles pärit Boliivia Andidest, peaks kannatama ka jahedamaid temperatuuri kõikumisi, isegi kuni -10°C, sai aknal väheke külma...või oli siis mingi muu koletu probleem, mis jäi mulle selgusetuks...Aga tõstsin ta siis ruttu tuppa lambi alla ja seal ta kosus, isegi nii palju, et täna tegi oma õie lahti. Alustasin ka vaikselt teiste kaktuste äratamist sest päike juba paistab neile nii mõnusaasti peale ja päeval on temperatuur üle 20 kraadi.