Rõdu ja kamin...või rõdu ja päike?

Igatahes, olles pannud oma kaktused talvekorterisse, st magamistoa aknalauale, kus temperatuur langeb talvel 10-16 kraadini, valdas mind ahastus! Sest juba praegu ei mahtunud osad kaktused sinna ära. Vaatasin seda pilti mõeldes, et mõnus oleks pikkadel talveõhtutel raamatut lugeda kamina paistel mugavas tugitoolis, kuid siiski pean minema kiiresti hoopis jahile ja tagasi tulema korraliku päikeselise rõduga, kus siis talvel hoopis mõnusalt jahe oleks.

Päevake Helsingis!

Kuna mu õde armastab Jaapanit ja kõike sellega kaasnevat siis käisime täna Helsingis toomas igatsugu produkte, mida meie riigist ei pidavat saama - ja kuna see tundus olevat defka, siis jäi ka mulle näppu paar makaroni ja nuudlit....Loodan, et maitse on neil parem, kui miso supil :)


Väikse kommipaki, mis tundus kindlapeale hea kraam olevat sain aga vahetada imeliste lillade kartulite vastu, mida ma siis järgmine aasta kasvatama hakkan. Kindlasti mu vanaema ei rõõmusta, kui ma tema iluaiast kartulimaa teen, aga hiljem kartulisöök maitseb kindla peale imehea!

26.oktoober

14 päeva, ehk kaks nädalat on esimese seemne idanemisest möödunud. Põhiliselt on ilusad ja suured juba Astrophytumid, nipet-näpet ka muud kraami aga Sulcorebutiatega on väga halvasti. Neist on idanenud vaid mõni üksik seeme ja need tunduvad ka kuidagi imelikud olevat - ei ole ma ka leidnud, et nad mingit erilisest erilisemat kohtlemist vajaksid...Ootan ja vaatan, mis tulevik toob. Õnnelik olen aga kõigi juba esimesi astlaid moodustavate seemikute üle :)

Once upon a time there was a...

Sain täna jälle suurepärase elamuse osaliseks! Põhjuse selleks andis Vanemuises etenduv Pjotr Tšaikovski ballett "Uinuv kaunitar", koreograaf-lavastaja Pär Isberg. Samas ei ole ma siiani olnud suur balleti külastaja ja põhjus selleks vist oli kunagi lapsena nähtud Luikede järv, mida ka paljud mu sõbrad meenutasid, kui laste selleaegset piinamisviisi, siis nüüd "Lumivalgeke" ja "Uinuv kaunitar" on mind uude usku pööranud.

"Uinuv kaunitar" on muinasjutt kuningatütrest, kes endale värtnaga sõrme torgates nõiduse tahtel saja-aastasesse unne vajub ning nõidusunest suudab tütarlast äratada vaid prints. Okasroosikese balletiversioon ”Uinuv kaunitar” on Pjotr Tšaikovski muusikale sada aastat vana ja klassikalise balleti varasalve üks kuulsamaid lavalugusid ning ühendab mineviku ja tänapäeva. Lavastus oli vahva, kus oli kaunitari lugu tehtud sünnipäevapoeks, mis toimus 1908.aastal kuurortvillas. Lukku oldi lisatud ka selle aegseid uudis saavutusi, nagu kinotehnika ja saatuslik grammofon, mille nõelaga kaunitar end sõrme torkas ja veremürgituse tõttu suri.

See täiskasvanute muinasjutt ei olnud minu arust mitte ainult ballett, tegemist oli ka osaliselt näitemänguga, eriti esimene vaatus, kus tantsu osa oli väiksem, samas oli seal hea jälgida baleriine, nende tüüpilist hoiakut, mil viisil pead hoida ja kuidas jalad väljapoole sirutatult kõndida ning seda kuidas nad omavahel vestlevad – tüüpiliselt ülakeha kallutades mõlemale poole – kummardus vasakule ja kummardus paremale markeerides siis sellega suhtlemist teiste tantsijatega, kes selle peale peale omakorda pead noogutasid ja kätega žestikuleerisid.

Teise vaatuse tegevus toimus 2008.aastal samas villas, kuhu noored suvituskuurordis ringi uidates satuvad ja kunagi selles majas toimunud tragöödiast teada saavad. Siis elustub Aurora ja saab oma printsiga kokku. Teises vaatuses oli ka rohkem tantsu, kus imetlus tantsu ja tantsijate suhtes kõik muu unustama pani.

Väga armas viis veeta üks õhtu Tartus!

Otsustasin, et nüüdsest katsun vähemalt korra kuus külastada vähemalt ühte balletti, ooperit või operetti. Üle ühe ei julge lubada, sest kultuuripealinnani on jäänud 72 päeva ja olen kindel, et siis juba käimist jagub.

Kaktusenäitus

Eilsest on avatud Tallinna Botaanikaaias koostöös Kaktusekasvatajate klubiga kaktusenäitus. Väljapanek on väike, kuid see aasta on lähenetud väga huvitava nurga alt, põhirõhk on Astrophytum'itel ja nende erinevatel kultivaaridel ning hübriididel. Toimub ka kaktuste müük, piltidel on need, mis mulle näppu jäid.

Kaks ööpäeva

48 tundi, 26-28 kraadi sooja, 75-80% õhuniiskust ja esimene seeme ongi idanenud :)

Kasvuhooned on mul praegu vannitoas põrandal, kus siis põrandaküte piisavalt sooja annab ja karbi kaas mõnusalt niiskust hoiab. Õhutanud olen kiirest töögraafikust tingituna külvi kolm korda ööpäevas ja homme panen nad siis valguse kätte lambi alla. Konstrueerisin päevavalguslambist ja akvaariumipoest ostetud taimelampidest uue süsteemi, kuhu alla mahub rohkem kaktuseid, sest ka kevadel külvatud tahavad veel lisavalgust ja sooja.

Ei tea, miks minu käest on viimasel ajal mitu korda küsitud, et kuhu ma kõik need panen ja kas ma ise ka veel oma korterisse ära mahun? Jutt käib nimelt kaktustest ja täna ma mõtlesin ise ka sellele, et kuhu ma tõesti nad kõik panen - nimelt külvasin ma täna mulda uued seemned, mis ma endale kokku olen tellinud ja üle lugedes selgus, et erinevaid liike on 43. Põhiliselt on Astrophytumid ja Sulcorebutiad, kuid näpuga ka muud huvitavat ja põnevat :)

Kaks kuud tagasi istutasin viimati oma kevadel külvatud seemikud ringi, tundsin, et ka täna on õige aeg neid istutada ja nii nad saidki endale uue mulla. Kuu lõpus saavad nad poole aasta vanuseks ja ma võin öelda uhkusega, et olen nende ja endaga rahul. Kasvanud on nad ilusti ja mul on olnud kõike seda huvitav jälgida. Vaatab, mis nüüd uus külv toob! Seniks aga paar pilti veel kevadisest külvist: