Reede Merepäevade avaõhtu algas Suvesümfooniaga ajaloolises Noblessneri valukojas, tehes kummarduse nii jätkuvale meeletule suvele, saabuvale eurole (sest sai ju see nädal nüüd otsustatud, et ka meie sinna ühisraha patta hakkame kuuluma), kui ka Beethovenile tema viimase ja monumentaalseima teosega Sümfoonia nr 9 d-moll ”Ood rõõmule”, mis on ka Euroopa Liidu hümn. Muidugi pean ka märkima õhtu avateose kantaadi ”Merevaikus ja õnnelik sõit” mis on igati sobilik algus Merepäevadele ning andid sellele peole veel rohkelt powerit ja sügavust.Peo lükkas aga õhtul hoogsalt käma Rock Hotel ning peagi tuli päikese loojumise järel lavale Scissor Sisters, kes ikka rokkis täiega. Olles neist varem kuulnud, kuid ei osanud pilti ja laulu kokku viia siis nüüd keerleb nende plaat juba mu grammafonis ja usun, et jääb sinna pikalt. Superlahe kontsert oli ja mis kõige tähtsam, oli see et sinna oli kokku tulnud nii palju toredaid inimesi, keda ammu ei ole näinud. Ja kuna suveööd ei ole mõeldud magamiseks siis pidu jätkus varaste hommikutundideni juba linna peal.
0 comments:
Post a Comment