Ääretu ääretus!

Mõned inimesed tunnevad suurt vajadust ronida kõige kõrgemate mägede otsa, mulle meeldib neid ka alt vaadata! Võimsad on nad ikka küll!

Mõuns on siin all vaadata, kus on ilus suve lõpp, et seal üleval kõrgel on lumi ja jää ning pakane paugub!

Vahepeal saabusid jõulud, sest oleme kuskile kõrgemale jõudnud lumi tuli meil maha!

Bussid on siin nagu musta notsu kaardimäng, igas bussis on üks koht puudu aga piletid müüakse ikka sinna. Õnnetu on see, kellele pole tooli.

Taevas särab päike ja elegantselt hõljuvad sinisel taustal Navitrolla pilved ning silmapiiril ei ole ühtegi puud, maja, mitte miskit kõrgemat, kui ettevaatlikult turritavad rohupuhmad. Võrratu Patagoonia stepi ääretus! :)

Alustasime oma matka Tulemaalt üles põhja poole Argentiina maanteed nr 3 kaudu. See on kogu oma ilus 3079 km pikk pluss lisaks u 500 km lõik Tšiilis, sest Argentiinal puudub maismaapiir Tulemaaga. Vahepalaks veel nii palju, et Tulemaalt Alaskale maismaad kaudu on 17848 km.

Tšiili piirile on meid põllumajandusminister isiklikult tervitama tulnud, suundume teravmägede poole. Teepeal palju autosid ei ole, küll aga terved suguvõsad suurnandusid. Teeäärtes on guanakosid ja miljoneid lambaid.

Täna ainuke inglise keelt kõnelev inimene, keda kohtasime oli meie bussi praamile laadiv töömees, kui me Magallanes'i väina ületasime. Ei ole kõige lihtsam umbkeelsena reisida, siin tuleb hispaania keele oskamine ikka kasuks küll. Loomaarstidel oleks vast lihtsam, sest neil puudub igapäevaselt ühine keel oma patsientidega... ja eks sellega ole ka anestesioloogina natuke kokku puututud, sest tuleb päris sageli ette patsiente, kes kogu tõde ei taha ära rääkida.

Aga kallistusi kodustele saab siit saata vikerkaare kaudu, neid on siin palju ja ulatuvad maailma teise otsa! Peremees ootab kitselt raha, sulane temalt liha!

Päeva jooksul loodus palju muutunud ei ole, see ääretu ääretus hakkab kõhedust tekitama.





- Posted using BlogPress from my iPhone